Tööleping Eestis: tööandja juhend tingimustele, katseajale ja töötasule

Kõige lihtsam viis vältida hilisemat tõendamisvaidlust on kirjutada kõik kohustuslikud tingimused töölepingu enda kirjalikku dokumenti juba enne töö algust. Tööleping ise kehtib ka suulise kokkuleppena või lihtsalt tööle asumisega (TLS § 4(2)), aga kirjaliku dokumendi puudumine jätab sind ilma tõendist selle kohta, mida täpselt kokku lepiti.

TL;DR

• Kirjuta kõik 14 kohustuslikku tingimust töölepingu enda kirjalikku dokumenti enne töö algust — vastasel juhul on sul töötaja tööle asumisest seitse kalendripäeva aega need kirjalikult järele anda.
• Katseaeg on vaikimisi neli kuud tööle asumise päevast, ja kokkuleppel saab seda ainult lühendada, mitte pikendada.
• Registreeri iga uus töötaja töötamise registris hiljemalt tema tööle asumise hetkel, mitte mõne päeva jooksul pärast seda.
• Täistööajaga töötaja töötasu alammäär on 946 eurot kuus ehk 5,67 eurot tunnis.
• Säilita lepingudokumendid ja nende üleandmise tõendid kogu töösuhte kestel ja veel kümme aastat pärast selle lõppu.

Mis peab töölepingu kirjalikus dokumendis olema?

Töölepingu kirjalikus dokumendis peab olema vähemalt 14 andmerühma (TLS § 5(1)).

Kui lepitakse kokku, et tööleping on tähtajaline, lisandub veel kaks kohustuslikku andmet: lepingu kestus ja tähtajalisuse põhjus (TLS § 6(2)).

Kirjaliku vormi nõue ei kehti, kui lepingu kestus ei ületa kahte nädalat (TLS § 4(5)). Samuti ei kehti see, kui töötaja kokkulepitud ja tegelik tööaeg jääb keskmiselt alla kolme tunni nädalas nelja järjestikuse nädala jooksul (TLS § 5(6)).

Kõige värskem muudatus jõustus 13.07.2026 ja väärib omaette tähelepanu. Kui kõik tingimused ei ole töötajale enne tööle asumist antud, on sul nüüd täpselt seitse kalendripäeva aega alates tööle asumisest, et need kirjalikult järele anda (TLS § 5(3)). See asendas varasema korra, kus tingimusi sai anda töötaja nõudel kahe nädala jooksul — vana reegel enam ei kehti, ja tähtaja mahajäämine on väärtegu. Sama muudatusega tuli ka palga läbipaistvuse pakett: enne tööintervjuud pead kandidaadile kirjalikult avaldama ametikoha töötasu või palgavahemiku ega tohi küsida tema senist palka (TLS § 11(2¹)–(2²)). Töösuhte ajal ei tohi sa takistada töötajal oma palga suurust ise avalikustada (TLS § 28(2).14). Kuna pakett on kehtinud alles paar kuud, kontrolli oma lepingupõhi ja värbamisprotsess selle vastu üle.

Dokumendid ja nende üleandmise tõendid tuleb säilitada kogu töösuhte jooksul ja veel kümme aastat pärast selle lõppu (TLS § 5(5)).

Järgmiseks: kontrolli, et sinu lepingupõhi kannab kõiki 14 punkti pluss uued palga läbipaistvuse read, ja lisa protsessi seitsmepäevane meeldetuletus juhuks, kui allkirjastamine jääb tööle asumisest maha.

Kui pikk võib katseaeg olla?

Katseaeg on vaikimisi neli kuud tööle asumise päevast arvates (TLS § 10¹(1)).

Katseaega saab kokkuleppel ainult lühendada või üldse kohaldamata jätta, mitte pikendada (TLS § 10¹(2)). Kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise lepingu korral ei tohi katseaeg ületada poolt lepingu kestusest (TLS § 10¹(3)).

Katseaega ei saa pikendada kokkuleppel — seda teeb ainult ajaarvestuse peatumine. Kui sinu töötaja töö oli takistatud töövõimetuse, sellega seotud kohandatud töö tegemise või puhkuse tõttu, ei arvestata seda aega katseaja hulka (TLS § 10¹(4), muudetud 15.05.2024). Katseajal võib mõlemad pooled lepingu üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamisega — oluliselt lühemalt kui tavapärane etteteatamistähtaeg (TLS § 96).

Järgmiseks: kirjuta lepingupõhja katseaja kestus alati protsendina konkreetsest lepingu pikkusest, mitte fikseeritud neli kuud — lühikese tähtajalise lepingu puhul on neli kuud lihtsalt liiga pikk.

Millal tohib sõlmida tähtajalise lepingu?

Tähtajalise lepingu saab sõlmida ainult mõjuval põhjusel, näiteks ajutine töömahu kasv või hooajatöö, ja kuni viieks aastaks (TLS § 9(1)).

Tähtajalise lepingu saab sõlmida ka teise töötaja äraoleku ajaks (TLS § 9(2)). Vaikimisi eeldatakse, et tööleping on tähtajatu — tähtajalisus on erand, mis vajab põhjendust.

Järjestikuste lepingute piirang on range. Kui samalaadseks tööks on sõlmitud rohkem kui kaks järjestikust tähtajalist lepingut, või kui üht lepingut on viie aasta jooksul pikendatud rohkem kui korra, loetakse tööleping tähtajatuks algusest peale (TLS § 10(1)). Lepingud loetakse järjestikusteks, kui ühe lõppemise ja järgmise algamise vahe on kuni kaks kuud. Renditöö puhul arvestatakse seda piirangut iga kasutajaettevõtte kohta eraldi (TLS § 10(2)).

Järgmiseks: loenda oma tähtajaliste lepingute ahelaid samale inimesele samalaadsel tööl — kui neid on kolm või rohkem, on leping tõenäoliselt juba tähtajatu, olenemata sellest, mida paberil kirjas on.

Tööleping, käsundusleping või töövõtuleping — kuidas vahet teha?

Otsustab alluvussuhe: kui inimene teeb tööd sinu juhtimisel ja kontrolli all fikseeritud protsessina, eeldab seadus töölepingut olenemata dokumendi nimetusest (TLS § 1(2)).

Käsundusleping (VÕS § 619) ja töövõtuleping (VÕS § 635) sobivad iseseisvale, tulemuspõhisele tööle. Kui aga TLS ei reguleeri kõike, mida tööleping vajab, kohaldatakse käsunduslepingu regulatsiooni tagavarana (TLS § 1(3)) — see teeb käsunduslepingust töölepingu lünkade täitja, mitte omaette kõrvalrada. TLS ei kohaldu, kui inimene on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul sisuliselt iseseisev (TLS § 1(4)).

Tööinspektsiooni enda kõrvutus toob selle vahe juriidilisest keelest välja (ti.ee, “Lepingute liigid ja töölepingu näidis”). Käsundus- või töövõtulepingu alusel töötajal tekib ravikindlustus alles siis, kui tema eest deklareeritud sotsiaalmaks jõuab igakuise miinimumini — 2026. aastal 292,38 eurot kuus (886 × 33%). Kate algab TSD deklaratsiooni tähtajale järgneval päeval.

Vale valik on kulukas. Kui käsundus- või töövõtulepinguna vormistatud suhe näitab tegelikult alluvust ja isiklikku protsessitööd, võib Tööinspektsioon lugeda suhte algusest peale töösuhteks. Siis pead maksma tagantjärele töötasu alammäära, puhkusetasu ja sotsiaalmaksu, pluss trahvi puuduvate lepingutingimuste eest (TLS § 117).

Järgmiseks: vaata iga käsundus- või töövõtulepingu peale ausalt üle, kas inimene tegelikult allub sinu juhtimisele — kui jah, vormista tööleping enne, kui keegi teeb seda sinu eest järelevalve käigus.

Kui suur on töötasu alammäär?

Töötasu alammäära ei kehtesta seadus ise, vaid valitsus määrusega (TLS § 29(5)), tuginedes tööandjate ja töötajate keskliitude kokkuleppele (TLS § 29(5¹)).

Sellest väiksema töötasu maksmine on keelatud (TLS § 29(6)).

Ära aja alammäära segi sotsiaalmaksu kuumääraga. Sotsiaalmaksu kuumäär jääb alammäärale alati sammukese taha: riigieelarve seadus fikseerib selle eelmise aasta 1. juuli alammäära järgi. See jäi 2026. aastal endiselt 886 euro juurde, kuigi jooksev alammäär tõusis juba 946 euroni — need kaks arvu ei ole sama näitaja.

Järgmiseks: kontrolli, kas palgaarvestuse süsteem kasutab jooksvat 946-eurost alammäära, mitte vana 886-eurost — 1. aprilli üleminek jääb tihti märkamatuks.

Millal tuleb palk maksta ja mis peab palgateatisel olema?

Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega (TLS § 33(1)).

Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palk makstuks sellele eelneval tööpäeval — mitte järgneval (TLS § 33(2)). Palk makstakse töötaja pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 33(4)).

Seadus ei nõua automaatset igakuist palgateatist — anna töötajale tema nõudmisel vaid andmed arvestatud, makstud ja maksmisele kuuluva töötasu kohta (TLS § 28(2).12). Töötaja palgaandmeid ei tohi ilma nõusoleku või seadusliku aluseta kolmandale isikule avaldada (TLS § 28(2).13). Aga alates 13.07.2026 ei tohi sa takistada töötajal endal oma palga suurust avalikustada (TLS § 28(2).14). Palganõude aegumistähtaeg on kolm aastat selle sissenõutavaks muutumisest (TLS § 29(9)).

Järgmiseks: lisa palgaarvestuse protsessi samm, mis liigutab palgapäeva automaatselt eelnevale tööpäevale, kui see langeb riigipühale — käsitsi tehtuna jääb see samm kergesti vahele.

Millal tuleb töötaja töötamise registrisse kanda?

Registreerimine peab olema tehtud hiljemalt sel hetkel, mil töötaja tegelikult tööd alustab — mitte mõne päeva jooksul pärast seda (MKS § 25²(3)). See on kõige tavalisem esimese tööpäeva viga, sest paljud tööandjad eeldavad ekslikult järelejõudmisaega.

Töötamise register teenindab Maksu- ja Tolliametit, Tööinspektsiooni, Töötukassat, Haigekassat, Sotsiaalkindlustusametit ja Politsei- ja Piirivalveametit ühiselt (MKS § 25¹). Registreerima peab “tööd võimaldav isik” ehk tööandja või vahendaja (MKS § 25²(1)–(2)).

Täisandmestikku kuuluvad töötaja nimi ja isikukood, tööandja registri- või isikukood ja nimi, tööle asumise kuupäev ning töösuhte liik (MKS § 25⁴(1)). Teatud kolmandate riikide kodanike puhul lisandub ka ametinimetus ja töökoha aadress. Kiirregistreerimise korral piisab alguses isikukoodist, kuupäevast ja tööandja koodist, ülejäänud andmed lisad seitsme kalendripäeva jooksul (MKS § 25⁴(3)).

Järgmiseks: registreeri iga uus töötaja registris enne tema esimest tööpäeva, mitte esimese nädala jooksul — see üksainus harjumus väldib kõige levinuma esimese-tööpäeva trahvi.

Kui palju maksab töötaja peale brutopalga?

Bruto töötasule lisandub kolm kohustuslikku maksu ja makset, mille tööandja tasub või kinni peab.

Sotsiaalmaksu kuumäär on eraldiseisev näitaja töötasu alammäärast ja jääb 886 euro juurde ka siis, kui jooksev alammäär on juba 946 eurot — riigieelarve seadus fikseerib kuumäära eelmise aasta 1. juuli alammäära järgi. Töötuskindlustusmakse määrad on lukustatud kuni 2028. aasta lõpuni. Kogumispensioni riigi 4% ei kehti kõigile, vaid ainult II samba osalistele töötajatele.

Järgmiseks: arvuta iga uue töökoha täiskulu bruto palga, 33% sotsiaalmaksu ja 0,8% töötuskindlustusmakse summana, mitte ainult bruto palga järgi — muidu tuleb eelarve süstemaatiliselt liiga optimistlik.

Mida kollektiivleping võib ette kirjutada?

Tööandjate ja töötajate liidud võivad kollektiivlepinguga kokku leppida palgatingimustes, töötingimustes ning töö- ja puhkeaja tingimustes (KLS § 6). Samuti võib see katta lepingu muutmise ja lõpetamise tingimusi, koondamistingimusi, töötervishoidu ja -ohutust ning mitmeid muid küsimusi. Keskliitude tasandi kollektiivleping võib lisaks kehtestada töötasu alammäära põranda ja selle kallinemisega sidumise mehhanismi.

Alates 22.11.2021 saab kollektiivlepingu palga- ning töö- ja puhkeaja tingimusi laiendada ka lepingu pooleks mitteolevatele sama sektori tööandjatele ja töötajatele (KLS § 42). Laiendamiseks peab töötajate poolel olema ametiühing või -liit, mille liikmed moodustavad vähemalt 15% sektori töötajatest või vähemalt 500 liiget. Lisaks peab tööandjate poolel olema liit, mille liikmed annavad tööd vähemalt 40%-le sektori asjaomastest töötajatest.

Järgmiseks: kontrolli, kas sinu sektoris kehtib laiendatud kollektiivleping enne, kui eeldad, et sinu ettevõtet ükski leping ei puuduta.

Kuidas töölepingut muuta saab?

Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel — seaduses ei ole ühepoolse muutmise mehhanismi (TLS § 12). See kehtib nii palga, tööaja kui ka töökohustuste muutmisel.

Kui muudad tingimusi kokkuleppel, uuenda ka kirjalikku dokumenti — sama kohustus, mis kehtib algsete tingimuste andmisel, kehtib ka nende muutumisel.

Järgmiseks: dokumenteeri iga tingimuste muudatus kirjalikult samal ajal, kui kokkulepe sõlmitakse, mitte hiljem meelde tuletades.

Mis juhtub, kui tingimused jäävad andmata?

Kui jätad § 5(1) tingimused töötajale esitamata, on see väärtegu, mille eest Tööinspektsioon võib määrata rahatrahvi (TLS § 117(1)).

Trahviühiku suurus on 8 eurot alates 01.01.2025 (KarS § 47(1)) — see kahekordistus varasemalt 4 eurolt. Tööinspektsioon on nende väärtegude kohtuväline menetleja ja tema järelevalve alla kuulub sõnaselgelt ka § 5 lõigete 1–4 täitmine (TLS § 115(1)).

Järgmiseks: kui avastad, et mõnel praegusel töötajal puudub nõuetekohane kirjalik tingimuste dokument, paranda see kohe — trahvirisk kaob koos puudujäägi parandamisega, aga tõendamisrisk vaidluses mitte.

Kuidas Taito.ai aitab?

Töölepingu 14 kohustuslikku tingimust peavad püsima kirjalikus dokumendis ja uuenema iga muudatusega. Taito.ai on people operations süsteem, mis seadistab need tingimused iga töötaja profiilile ja hoiab need automaatselt ajakohasena.

Loe lähemalt Eesti tööõiguse ülevaatest.

Allikad

See juhend käsitleb Töölepingu seadust (TLS), Võlaõigusseadust (VÕS), Maksukorralduse seadust (MKS) ja Sotsiaalmaksuseadust (SMS). Estonia seadustes esineb sageli ülaindeksiga tähistatud paragrahve, näiteks § 10¹ või § 25². Need on omaette paragrahvid, mitte trükivead — § 10¹ ei ole sama mis § 101 — ning artiklis on need alati ülaindeksiga kirjutatud.

Kehtiv TLS konsolideeritud tekst artikli koostamise ajal on jõus 13.07.2026–30.09.2026 (RT I, 03.07.2026, 34). See redaktsioon lisas värskeima muudatuse: 13.07.2026 jõustusid uued palga läbipaistvuse kohustused ja muutus tingimuste andmise tähtaeg. Nendest allpool pikemalt.

• Töölepingu seadus
• Võlaõigusseadus
• Vabariigi Valitsuse määrus töötasu alammäära kehtestamise kohta
• Maksukorralduse seadus
• Sotsiaalmaksuseadus
• Kollektiivlepingu seadus
• Karistusseadustik
• Maksu- ja Tolliamet
• Tööinspektsioon

Vastutusest loobumine

Taito.ai ei anna õigus-, maksu- ega raamatupidamisnõu. See artikkel on üldine teave seaduse kohta sellisena, nagu see kehtis ülal näidatud kuupäeval, mitte nõuanne sinu olukorra kohta ega selle asendus. Määrad ja piirmäärad muutuvad. Enne siin esitatu põhjal tegutsemist pea nõu kvalifitseeritud nõustajaga.