Blogi/Juhendid
Mitu päeva põhipuhkust töötajal Eestis seaduse järgi on?
Põhipuhkuse baasmäär ja pikendatud õigused, puhkusetasu arvestus ja maksetähtaeg, aegumine ning puhkuste ajakava tähtaeg — tööandja juhend koos TLS-i viidetega.
Eesti Töölepingu seadus (edaspidi TLS) annab töötajale 28 kalendripäeva põhipuhkust aastas — number, mis tundub lihtne, aga läheb palgaarvestuses valesti just selle tõttu, et ühik on kalendripäevad, mitte tööpäevad.
Kokkuvõte
- Põhipuhkus on 28 kalendripäeva aastas, mitte 28 tööpäeva (TLS § 55)
- Alaealistel ja vähenenud töövõimega töötajatel on õigus 35 kalendripäevale, haridustöötajatel kuni 56-le, avalikel teenistujatel 35-le
- Puhkusetasu tuleb maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust (TLS § 70(2))
- Kasutamata puhkuse nõue aegub üks aasta pärast selle kalendriaasta lõppu, mille eest see kogunes (TLS § 68(6))
- Puhkuste ajakava tuleb töötajatele teatavaks teha kalendriaasta esimese kvartali jooksul (TLS § 69(2))
- Trahviühiku väärtus on alates 2025. aastast 8 eurot (KarS § 47), kuid põhipuhkuse rikkumised lahendatakse tsiviilvaidlusena, mitte trahviga
Mitu päeva põhipuhkust töötajal seaduse järgi on?
28 kalendripäeva aastas — see on eeldatav miinimum, mida võib poolte kokkuleppel pikendada, aga mitte lühendada (TLS § 55). Ühik on siin määrav: seadus räägib otsesõnu kalendripäevadest, mitte tööpäevadest, ja just see läheb palgaarvestuses kõige sagedamini valesti.
Riigipühad, mis jäävad puhkuseperioodi sisse, ei kulu põhipuhkuse arvelt maha (TLS § 54(3)) — need pikendavad puhkuse kestust kalendris, ilma et töötaja jääk sellest väheneks.
| Näitaja | Väärtus | Säte |
|---|---|---|
| Põhipuhkuse baasmäär | 28 kalendripäeva | TLS § 55 |
| Ühik | Kalendripäevad, mitte tööpäevad | TLS § 55 |
| Riigipüha puhkuse sees | Ei vähenda jääki | TLS § 54(3) |
| Miinimum, kokkuleppel pikendatav | Jah, lühendada ei tohi | TLS § 55 |
Kontrolli oma palgasüsteemi seadistust: kui see arvestab puhkusepäevi tööpäevades, näitab see süstemaatiliselt vale jääki iga töötaja kohta.
Kellel on õigus pikemale põhipuhkusele kui 28 päeva?
Neljal töötajate rühmal on seadusest tulenev pikem põhipuhkus kui üldine 28 päeva, ja iga rühma alus on erinev säte. Alaealisel töötajal on õigus 35 kalendripäevale (TLS § 56), samuti töötajal, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime (TLS § 57). Haridustöötajal on õigus kuni 56 kalendripäevale, kusjuures täpne kestus konkreetsel ametikohal on kehtestatud eraldi valitsuse määrusega (TLS § 58). Avalikul teenistujal on põhipuhkus 35 kalendripäeva (ATS § 43(2)).
| Rühm | Kestus | Säte |
|---|---|---|
| Alaealine töötaja | 35 kalendripäeva | TLS § 56 |
| Osalise/puuduva töövõimega töötaja | 35 kalendripäeva | TLS § 57 |
| Haridustöötaja | Kuni 56 kalendripäeva (ametikohapõhine) | TLS § 58 |
| Avalik teenistuja | 35 kalendripäeva | ATS § 43(2) |
Alaealise ja vähenenud töövõimega töötaja puhul hüvitatakse 28 kalendripäeva ületav osa, kuni 7 kalendripäeva ulatuses, riigieelarvest tööandjale tagasi (TLS § 66) — nii jääb sinu tegelik kulu nende puhkuste puhul enamasti samasse suurusjärku, mis kõigi teiste töötajate puhul.
Kontrolli iga uue töötaja andmeid värbamisel: kas ta kuulub mõnda neist rühmadest, sest see mõjutab otse puhkusejäägi arvestust esimesest tööpäevast alates.
Kuidas põhipuhkust arvestatakse ja millal saab töötaja seda nõuda?
Põhipuhkust antakse töötatud aja eest (TLS § 68(1)), aga “töötatud aeg” tähendab siin rohkem, kui otseselt tööl käidud päevi. Arvestusse lähevad ka töövõimetuse aeg (haiguspäevad) ja muu puhkuse aeg, välja arvatud vanemapuhkus ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkus (TLS § 68(2)).
Täisaasta eest saab töötaja täies mahus puhkust; kui aastas on perioode, mis arvestusse ei lähe, antakse puhkust võrdeliselt tegelikult arvestatava ajaga (TLS § 68(3)). Uue töötaja esimesel kalendriaastal arvestatakse puhkust proportsionaalselt tööle asumise kuupäevast, kuid nõuda puhkust saab töötaja alles siis, kui ta on sinu juures töötanud vähemalt kuus kuud (TLS § 68(4)). See on nõudeõiguse, mitte keeluõiguse piir — sa võid puhkust anda ka varem, kui lepite kokku.
| Läheb arvestusse | Ei lähe arvestusse |
|---|---|
| Tegelik töötatud aeg | Vanemapuhkus (lapsehoolduspuhkus) |
| Haiguspäevad (ajutine töövõimetus) | Poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkus |
| Muu statuudiline puhkuseaeg (nt emapuhkus) | — |
| Aeg, mil töötaja õiguspäraselt tööst keeldub (TLS § 19 p 3) | — |
Märgi iga uue töötaja puhul ära kuupäev, mil täitub kuus töötatud kuud — sellest hetkest saab ta puhkust nõuda, isegi kui aastane jääk on veel osaline.
Kuidas arvutada puhkusetasu ja millal see tuleb maksta?
Puhkusetasu arvutatakse keskmise kalendripäevatasu alusel ja meetodi kehtestab Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91, “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (VV määrus nr 91), mille aluseks on TLS § 29(8) ja § 70(1). Aluseks võetakse kuus kalendrikuud enne puhkuse algusele eelnevat tööpäeva sisaldavat kuud, ja tasu arvutatakse kalendripäeva, mitte tööpäeva kohta — riigipühad jäetakse selle kalendripäevade loendist välja.
Kui keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu jääks väiksemaks tavapärasest palgast, tohib maksta kõrgema kokkulepitud tasu, kuid mitte madalama tasu.
Maksetähtaeg on range: puhkusetasu tuleb maksta hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui teisiti pole kokku lepitud, ning kokkulepe maksta hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval on tühine (TLS § 70(2)). Kokkulepe hüvitada puhkust rahas töösuhte kestel, ilma et töötaja puhkust reaalselt kasutaks, on samuti tühine (TLS § 70(3)).
| Parameeter | Reegel | Säte |
|---|---|---|
| Arvestusperiood | 6 eelnevat kalendrikuud | VV määrus nr 91 § 2(2) |
| Ühik | Keskmine kalendripäevatasu | VV määrus nr 91 § 4(1) |
| Riigipühad arvestuses | Välja jäetud | VV määrus nr 91 § 4(2) |
| Maksetähtaeg | Hiljemalt eelviimane tööpäev enne puhkust | TLS § 70(2) |
| Rahas hüvitamine töösuhte kestel | Tühine kokkulepe | TLS § 70(3) |
Lisa palgakalendrisse eraldi tähtaeg puhkusetasu maksmiseks — tavaline igakuine palgapäev on selle jaoks liiga hiline.
Kas kasutamata põhipuhkus kandub üle ja kas see aegub?
Puhkus tuleb üldjuhul kasutada kalendriaasta jooksul, kuid kasutamata jäänud osa kandub automaatselt üle järgmisesse kalendriaastasse (TLS § 68(5)). Vähemalt 14 kalendripäeva puhkusest peab töötaja kasutama järjest; lühemateks kui seitsmepäevasteks osadeks tohid puhkuse jagamisest keelduda.
Ülekantud jäägil on siiski tähtaeg. Nõue kasutamata põhipuhkuse peale aegub üks aasta pärast selle kalendriaasta lõppu, mille eest puhkus arvestati (TLS § 68(6)) — see ei ole lame kaheaastane tähtaeg, vaid täpselt üks aasta alates aasta lõpust, mille eest jääk kogunes. Aegumine peatub ajaks, mil töötaja on ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel, samuti ajateenistuses või asendusteenistuses.
| Kogunemisaasta | Kasutamise tähtaeg | Nõude aegumine |
|---|---|---|
| 2026 | 2026 (üldreegel) | 31.12.2027 |
| 2027 (ülekantud jääk 2026-st) | 2027 | 31.12.2027, kui aegumine ei peatunud |
Pane iga töötaja puhkusejäägi kõrvale aegumiskuupäev ja vaata see läbi enne kalendriaasta vahetust — ilma selleta avastad aegunud nõude alles vaidluse käigus.
Kas lahkuvale töötajale tuleb kasutamata puhkus rahas välja maksta?
Jah — töölepingu lõppemisel oled kohustatud hüvitama töötajale rahas kasutamata jäänud, veel aegumata põhipuhkuse (TLS § 71). See on ainus seaduslik hetk puhkust rahas hüvitada; kokkulepe teha seda töösuhte kestel on tühine (TLS § 70(3)).
Sõna “aegumata” on siin oluline: kui osa jäägist on juba aegunud ühe-aastase tähtaja järgi (TLS § 68(6)), ei pea sa seda osa hüvitama. Hüvitis arvutatakse sama keskmise kalendripäevatasu meetodiga, mida kasutad tavalise puhkusetasu maksmisel.
| Olukord | Kohustus |
|---|---|
| Kasutamata, aegumata puhkusejääk lõpparvel | Hüvitada rahas (TLS § 71) |
| Juba aegunud puhkusenõue | Ei ole vaja hüvitada |
| Rahas hüvitamine töösuhte kestel | Tühine kokkulepe (TLS § 70(3)) |
Enne lõpparve koostamist arvuta töötaja puhkusejääk läbi ja kontrolli, kas osa sellest on juba aegunud — see muudab lõppsumma otseselt.
Millal tuleb koostada puhkuste ajakava?
Puhkuse aja määrad sina kui tööandja, arvestades töötajate soove niivõrd, kuivõrd need on mõistlikult ühitatavad ettevõtte huvidega (TLS § 69(1)). Ajakava tuleb koostada iga kalendriaasta kohta ja teha töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul, ehk hiljemalt 31. märtsiks (TLS § 69(2)). Ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus; kui lisad ka muid statuudilisi puhkuseliike, antakse need edaspidi vastavalt ajakavale.
Puhkust, mis ajakavas ei kajastu, tohib töötaja nõuda 14 kalendripäevase etteteatamisega (TLS § 69(3)). Ajakava muutmine eeldab teie mõlema kokkulepet (TLS § 69(4)).
| Kohustus | Tähtaeg | Säte |
|---|---|---|
| Ajakava koostamine ja teatavaks tegemine | Kalendriaasta I kvartal (31. märtsiks) | TLS § 69(2) |
| Ajakavata puhkuse nõue | 14 kalendripäevane etteteatamine | TLS § 69(3) |
| Ajakava muutmine | Ainult mõlema poole kokkuleppel | TLS § 69(4) |
Tööinspektsiooni järelevalve- ja väärteovolituste loetelu TLS-i alusel (TLS § 115) ei hõlma puhkuse peatükki §§ 54–71, seega puuduva või hilinenud ajakava eest otsest rahatrahvi ei ole — vaidlus jõuab töövaidluskomisjoni või kohtusse, mitte Tööinspektsiooni trahvi kaudu. Lisa 31. märts oma aastasesse compliance-kalendrisse omaette tähtajana, mitte tuletusena mõnest muust kuupäevast.
Rohkem tähtaegade paigutamisest tööaja korralduses loe tööaja ja ületunnitöö juhendist.
Millised on riigipühad ja millised tööpäevad on lühendatud?
Eestis on kokku 11 statuudilist vaba päeva: üks rahvuspüha (24. veebruar, iseseisvuspäev) ja kümme riigipüha, mille loetelu annab Pühade ja tähtpäevade seadus (PTS). Kui mõni neist jääb töötaja puhkuseperioodi sisse, ei vähenda see põhipuhkuse jääki (TLS § 54(3)) — see on sama reegel, mis kehtib puhkusetasu arvestuses.
| Riigipüha | Kuupäev |
|---|---|
| Uusaasta | 1. jaanuar |
| Suur reede | Muutuv |
| Ülestõusmispühade 1. püha | Muutuv |
| Kevadpüha | 1. mai |
| Nelipühade 1. püha | Muutuv |
| Võidupüha | 23. juuni |
| Jaanipäev | 24. juuni |
| Taasiseseisvumispäev | 20. august |
| Jõululaupäev | 24. detsember |
| Esimene jõulupüha | 25. detsember |
| Teine jõulupüha | 26. detsember |
Neli neist päevadest lühendavad ka eelnevat tööpäeva 3 tunni võrra: uusaastale, iseseisvuspäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnev tööpäev on lühendatud (TLS § 53). Erinevalt puhkuse peatükist on § 53 Tööinspektsiooni järelevalve all ja seega ka trahvitav.
Kontrolli oma tööajakorralduse süsteemi, kas need neli lühendatud tööpäeva on igal aastal automaatselt sisse kantud — need unustatakse kergesti, sest need ei ole riigipühad iseenesest.
Kui suur on trahv põhipuhkuse reeglite rikkumise eest?
Põhipuhkuse peatükk (TLS §§ 54–71) on üks väheseid TLS-i osasid, mida Tööinspektsioon ei saa otse trahvida: seaduse järelevalve- ja väärteoloetelu (TLS § 115) ei hõlma neid paragrahve ning ka seaduse enda väärteokoosseisud ei viita neile. Puhkuse ajakava, puhkusetasu hilinemise, vale arvestuse või lõpparve puhkusehüvitise vaidlused lahendatakse seega tsiviilkorras töövaidluskomisjonis või kohtus, mitte haldustrahviga.
Seal, kus TLS-i väärteosätted siiski kehtivad — näiteks tööaja piirangute (§ 44–48) või lühendatud tööpäeva (§ 53) rikkumiste puhul — on trahviühiku väärtus 8 eurot, kehtiv alates 2025. aasta 1. jaanuarist (KarS § 47). Kuni 300 trahviühikuni ulatuv väärtegu tähendab seega kuni 2400 eurot, mitte varasemat 1200 eurot.
| Rikkumine | Menetlusviis |
|---|---|
| Puhkuse ajakava, puhkusetasu, lõpparve puhkusehüvitis (§§ 54–71) | Tsiviilvaidlus (töövaidluskomisjon, kohus) |
| Tööaja piirangud, lühendatud tööpäev (§ 44–48, § 53) | Tööinspektsiooni väärteomenetlus, kuni 300 trahviühikut |
| Trahviühiku väärtus | 8 eurot alates 1.01.2025 |
Kontrolli, kas sinu vaidluse teema kuulub puhkuse peatüki alla — sellest sõltub, kas pöördud töövaidluskomisjoni või ootad Tööinspektsiooni kontrolli.
Kuidas Taito.ai põhipuhkuse haldamist lihtsustab?
Taito.ai on people operations süsteem, mis seadistab iga töötaja põhipuhkuse jäägi kalendripäevades ning hoiab selle koos aegumistähtajaga automaatselt ajakohasena.
Rohkem põhipuhkuse ja teiste teemade kohta loe Eesti tööõiguse ülevaatest.
Allikad
Selle artikli viited on kujul „TLS § 55” — see tähendab Töölepingu seaduse vastavat paragrahvi, kust väide pärineb.
- Töölepingu seadus (TLS)
- Avaliku teenistuse seadus (ATS)
- Pühade ja tähtpäevade seadus
- Vabariigi Valitsuse määrus nr 91 keskmise töötasu maksmise kohta
- Karistusseadustik (KarS)
Vastutusest loobumine
Taito.ai ei anna õigus-, maksu- ega raamatupidamisnõu. See artikkel on üldine teave seaduse kohta sellisena, nagu see kehtis ülal näidatud kuupäeval, mitte nõuanne sinu olukorra kohta ega selle asendus. Määrad ja piirmäärad muutuvad. Enne siin esitatu põhjal tegutsemist pea nõu kvalifitseeritud nõustajaga.
