Eesti tööõigus tööandjale: puhkus, haigushüvitis, tööaeg, tööleping ja lõpetamine

Sul on Eestis töötaja, ja nüüd otsustab neli-viis seaduseriba selle, mida sa talle võlgned ja millal. Kaks kohta lähevad kõige sagedamini valesti ning kumbki ei näe vea kohalt ohtlik välja: puhkust arvestatakse kalendripäevades, mitte tööpäevades, ja haigushüvitise kohustus ei ole töölepingu seaduses, vaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduses.

Enne kui edasi loed, üks lühike märkus numbrite kohta. Eesti seadustes tähistab ülaindeksiga number hiljem seadusesse lisatud paragrahvi: TTOS § 12² ei ole sama säte mis § 122, ja mõnes seaduses on samas vahemikus olemas ka päris § 122, mis räägib hoopis muust. Kõik ülaindeksid on siin lehel välja kirjutatud, nii et sul ei ole vaja neid ise lahti mõtestada.

See leht on kaart. Iga osa annab reegli, kuu lõpuks vajalikud numbrid ja lingi täispika käsitluse juurde.

Alusta sealt, kus sa parasjagu oled. Planeerid suve või jooksutad juunikuu palka? Põhipuhkus ja puhkusetasu — alusta ühikust, sest just seal läheb päevaarvestus rappa. Keegi jäi haigeks? Kes maksab millised päevad. Paned graafikuid paika või kaalud uut paindliku tööaja kokkulepet? Tööaeg ja puhkeaeg. Võtad kedagi tööle? Tööleping ja selle kohustuslikud andmed — koos sellega, mis palgale peale tuleb. Pead töösuhte lõpetama? Ülesütlemine ja koondamine.

Mitu päeva põhipuhkust töötajal on ja millal tuleb puhkusetasu maksta?

28 kalendripäeva, ja tasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Mõlemad pooled sellest lausest lähevad praktikas valesti.

Kalendripäev tähendab, et nädalavahetused jäävad puhkuse sisse ja kuluvad ära (TLS § 55). Riigipüha seevastu ei kulu — see pikendab puhkust, ilma et jääk väheneks.

Kaks asja kannavad siin enamiku rahast. Maksetähtaega ei saa lepinguga edasi lükata: kokkulepe maksta puhkusetasu hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval on tühine (TLS § 70 lg 2). Ja puhkust ei tohi töösuhte kestel rahas hüvitada — see kokkulepe on samuti tühine (TLS § 70 lg 3); rahaline hüvitis tuleb kõne alla alles lepingu lõppemisel.

Loe edasi: Põhipuhkus: tööandja juhend — kalendripäevade lõks lahti arvutatuna, pikendatud õigused, keskmise töötasu valem, aegumine ja puhkuste ajakava tähtaeg.

Kes maksab haiguspäevade eest ja millistel päevadel?

Päevad 1–3 on tasustamata, päevad 4–8 maksad sina, alates 9. päevast Tervisekassa. Sinu kohustus tuleb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS § 12²), mitte töölepingu seadusest — see on selle teema kõige levinum eksitus.

Kolm asja jäävad tähele panemata. „Päevad 2–5” on aegunud — see oli 2020–2023 kehtinud erikord ja kaotas kehtivuse 1. juulil 2023; kui palgasüsteem arvestab veel nii, arvestab see valesti. Päevi loetakse töövõimetuslehele märgitud vabastuse algusest, mitte sellest hetkest, kui töötaja teatas. Ja maksetähtaeg on oma: haigushüvitis tuleb välja maksta palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul (TTOS § 12²).

Loe edasi: Haigushüvitis: kes maksab millised päevad — päevade lugemine näidetega, hooldusleht ja tööõnnetus, lehe esitamise tähtajad ja 2026. aasta ülempiir, mis sinu päevi 4–8 ei puuduta.

Millised on tööaja ja puhkeaja piirid?

40 tundi seitsme päeva kohta ja 8 tundi päevas (TLS § 43). Summeeritud arvestuse korral kehtib lisaks keskmise piirang, ja just see piirang on absoluutne.

Uus asi, mida enamik juhendeid veel ei kajasta: paindliku tööaja kokkulepe jõustus 13. veebruaril 2026 (TLS § 43³). Selle saab sõlmida ainult kirjalikult ja ainult töötajaga, kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne alammäär, ning kokkulepe peab sisaldama seaduses loetletud andmeid. Eraldi tasub meeles pidada, et tööaja arvestust tuleb pidada igal juhul ja raamatupidamise algdokumente säilitatakse seitse aastat.

Loe edasi: Tööaeg ja ületunnitöö — summeeritud arvestus, ületunnitöö piirid, öötöö ja valveaeg, puhkeaegade erinevus tavalise ja summeeritud arvestuse vahel ning paindliku tööaja kokkulepe tervikuna.

Mida peab tööleping sisaldama ja mis lisandub palgale?

Kirjalikult ja seaduses loetletud andmetega (TLS § 5). Töötasu alammäär on 1. aprillist 2026 946 eurot kuus ja 5,67 eurot tunnis (Vabariigi Valitsuse määrus) — summad tulevad määrusest, mitte seadusest endast, ja määrust uuendatakse üldjuhul igal aastal.

Kaks asja, mis Eestis üllatavad. Töötamise registri kanne tuleb teha enne, kui inimene tööle asub — see ei ole kuu lõpu toiming, vaid esimese päeva oma. Ja lepingu liik ei sõltu selle pealkirjast: kui suhe on tegelikult alluvussuhe, on tegemist töölepinguga ka siis, kui dokumendil seisab käsundus- või töövõtuleping, ning ümberkvalifitseerimise risk on sinu kanda.

Loe edasi: Tööleping: mida see peab sisaldama — kohustuslike andmete loetelu, katseaeg, tähtajaline leping, töölepingu ja käsunduslepingu piir ning kogu maksukulu palga peal.

Kuidas tööleping seaduslikult lõpetada?

Alus peab olema, ja see tuleb kirja panna. Eesti ei tunne vaba ülesütlemist — tööandja saab lepingu üles öelda ainult seaduses loetletud alusel (TLS § 85 jj).

Kõige sagedamini aetakse segi kaks makset. Ühe kuu keskmine töötasu on sinu kohustus koondamisel. Töötukassa kindlustushüvitis on sellest eraldi, sõltub töötaja staažist ja seda taotled sina — tähtaeg on lühike, nii et see samm kipub ununema. Teine koht, kus eksitakse, on kaitstud rühmad: raseda, emapuhkuse õigusega töötaja ja valitud töötajate esindaja puhul on ülesütlemine piiratud ning vaidluses on tõendamiskoormus sinul.

Loe edasi: Töölepingu ülesütlemine ja koondamine — aluste jaotus, etteteatamistähtajad staaži järgi, erakorraline ülesütlemine rikkumise tõttu, kollektiivse koondamise künnised ja vaidlustamise tähtajad.

Kuidas Taito.ai siin aitab

Ülaltoodu ei ole raske mõista — raske on hoida seda kogu aeg õigena, kui inimesi tuleb juurde. Puhkusejääk peab olema kalendripäevades, haiguslehe päevad 4–8 peavad jõudma õigele palgareale, tööaja arvestus peab olema olemas ka siis, kui keegi seda küsima ei tule, ja koondamise puhul peavad kaks eri makset minema kahte eri kohta.

Taito.ai on inimeste juhtimise süsteem, kuhu need reeglid seadistatakse üks kord: puhkusepoliitika arvestab kalendripäevades, tööaja arvestus koguneb ise ning puhkusejäägid ja töösuhte andmed on kuu lõpus ühes kohas, mitte laiali tabelites. Seadus jääb sinu vastutuseks — süsteemi mõte on selles, et see ei jookseks vaikselt paigast ära.