Blogi/Juhendid
Tööaeg ja ületunnitöö: tööandja juhend
40 tundi nädalas, 8 tundi päevas — ja üks 2026. aasta alguses jõustunud uus kokkuleppevorm, mida enamik juhendeid veel ei kata. Tööaeg, ületunnitöö, puhkeaeg ja tööajaarvestuse säilitamine ühes kohas.
Eesti tööajaõiguse keskmes on kolm numbrit, mida enamik tööandjaid teab — 40, 8 ja 48 — ning üks, mida enamik veel ei tea: § 43³, sest see number lisandus statuuti alles 2026. aasta veebruaris.
TL;DR
- Tavapärane tööaeg on 40-tunnine töönädal ja 8-tunnine tööpäev — rohkem nõuab ületunnitöö kokkulepet või summeeritud tööaja arvestust (TLS § 43 lg 1–2).
- Ületunnitöö eeldab iga kord omaette kokkulepet — vaikimisi hüvitatakse see vaba ajaga tund tunni vastu, kokkuleppel makstakse vähemalt 1,5-kordset tasu — ja summeeritud tööaja arvestuse korral ei tohi keskmine ületada 48 tundi nädalas arvestusperioodi jooksul (TLS §§ 44, 46).
- Öötöö eest maksate 1,25-kordset lisatasu (TLS § 45).
- Igapäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 tundi ja iganädalane puhkeaeg tavapärase arvestuse korral vähemalt 48 tundi (TLS §§ 51–52).
- Säilitage tööajaarvestust seitse aastat — säilitustähtaeg tuleb raamatupidamise seadusest, mitte töölepingu seadusest (Raamatupidamise seadus § 12).
Mis on tavapärane tööaeg?
Tavapärane tööaeg on eeldatavalt 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 1–2).
See on eeldus, mitte lepingutingimus, mille peate ise kirja panema — kui te ei ole kokku leppinud lühemas (osalises) tööajas, kehtib see automaatselt. Pikemat tavatööaega ei saa lihtsalt kokku leppida, välja arvatud allpool kirjeldatud paindliku tööaja kokkuleppe raames.
| Tööaja liik | Maht | Alus |
|---|---|---|
| Täistööaeg (eeldatav) | 40 h / 7 päeva | TLS § 43 (1) |
| Täistööaeg, päevas | 8 h / päev | TLS § 43 (2) |
| Osaline tööaeg | poolte kokkulepitud lühem maht | TLS § 43 (1) |
Järgmine samm: kontrollige iga töölepingu tööaja rida selle vastu, mida inimene tegelikult töötab — lahknevus siin on kõige tavalisem koht, kust ületunnitöö vaikselt tekib.
Mis on paindliku tööaja kokkulepe?
Paindliku tööaja kokkulepe (paindliku tööaja kokkulepe, TLS § 43³) on 13.02.2026 jõustunud täiesti uus instrument, mis lubab jagada töötaja tunnid kokkulepitud tundideks ja lisatundideks.
See on värskeim ja kõige vähem levinud teadmisega osa kogu tööajaõigusest — see jõustus pärast enamiku olemasolevate juhendite, sealhulgas Tööinspektsiooni enda 2022. aasta trükise kirjutamist, nii et te ei leia seda mujalt kirjeldatuna.
Mehaanika on järgmine. Tööandja ja töötaja lepivad kirjalikult kokku kokkulepitud tundide ja lisatundide arvus, lisatundide pakkumise etteteatamistähtajas ning selles, kuidas tunnid arvestusperioodi lõpus lahti kirjutatakse (§ 43³ lg 1–2, 7). Töötaja võib iga pakutud lisatunni tagasi lükata, ja nõustumine tuleb iga kord kirjalikult taasesitatavas vormis kinnitada (§ 43³ lg 6).
Kokkulepe kehtib ainult siis, kui täidetud on kaks tingimust korraga: töötaja tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne kehtiv töötasu alammäär ja kokkulepitud tunde on vähemalt 10 seitsmepäevase ajavahemiku kohta (§ 43³ lg 3). Kehtiva töötasu alammäära juures — 5,67 eurot tunnis alates 01.04.2026 — tähendab see ligikaudu 6,80 eurot tunnis. See arvutus muutub, kui aasta minimaalpalga määrus muutub, nii et kontrollige alammäära enne, kui seda numbrit kellelegi tsiteerite.
| Tingimus | Nõue | Alus |
|---|---|---|
| Tunnitasu | ≥ 1,2 × töötasu alammäär (u 6,80 €/h praegu) | TLS § 43³ (3) |
| Kokkulepitud tunnid | ≥ 10 h / 7 päeva | TLS § 43³ (3) |
| Kokkulepitud + lisatunnid kokku | ei ületa täistööaega | TLS § 43³ (4) |
| Üle selle töötatu | tavaline ületunnitöö | TLS § 43³ (5) |
| Tingimuste rikkumise korral | kokkulepe tühine | TLS § 43³ (8) |
Kui töötaja on suurema osa viimasest kuuest kuust reaalselt töötanud lisatunde rohkem kui kokku lepitud, võib ta nõuda kokkulepitud tundide tõstmist (§ 43³ lg 9). Kokkuleppe puudumisel arvutatakse uus maht töötaja tegeliku kuuekuulise keskmise järgi.
Järgmine samm: kui kaalute seda kokkulepet, koostage kirjalik dokument, mis läbib kõik viis tingimust ülaltoodud tabelist eraldi — puudulik kokkulepe on lihtsalt tühine, mitte “peaaegu õige”.
Kuidas toimib summeeritud tööaja arvestus?
Summeeritud tööaja arvestuse (summeeritud tööaja arvestus) korral ei pea töötaja iga nädal ühepalju töötama. Keskmine ei tohi siiski ületada 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul, mis on vaikimisi kuni neli kuud (TLS § 46 lg 1).
| Arvestusperiood | Tingimus | Alus |
|---|---|---|
| Kuni 4 kuud | vaikimisi, ilma erikokkuleppeta | TLS § 46 (1) |
| Kuni 12 kuud | kollektiivlepinguga, ainult nimetatud sektorid | TLS § 46 (2) |
| Kuni 52 h keskmiselt, 4 kuud | poolte kokkulepe, individuaalne | TLS § 46 (3) |
12-kuuline arvestusperiood on kättesaadav ainult tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus-, teehoiu- ja turismitöötajatele, ja seda ainult kollektiivlepingu alusel — teehoiutöötajad lisati sellesse loetellu alles 13.02.2026 muudatusega. Peale selle saavad tööandja ja töötaja otse, ilma kollektiivlepinguta, kokku leppida kõrgemas, kuni 52-tunnises keskmises, kuid kokkulepe on tühine, kui see on töötajale ebamõistlikult kahjustav (TLS § 46 lg 3). Töötaja võib selle igal ajal üles öelda, kahenädalase etteteatamisega. Selle kokkuleppe alusel töötavate inimeste kohta peab tööandja pidama eraldi arvestust ja esitama selle nõudmisel tööinspektorile või töötajate esindajale (§ 46 lg 5).
Järgmine samm: kui teie ettevõte kasutab summeeritud arvestust, kirjutage üles, milline kolmest reast te tegelikult olete — enamik ettevõtteid eeldab vaikimisi nelja kuud ja avastab liiga hilja, et graafik nõuab tegelikult 52-tunnise kokkuleppe olemasolu.
Millal on tegemist ületunnitööga ja kuidas seda hüvitatakse?
Ületunnitöö on aeg, mille kohta te ja töötaja olete eraldi kokku leppinud üle kokkulepitud tööaja (TLS § 44 lg 1). Seda ei saa ette planeerida ega rutiinselt graafikusse kirjutada — igakordne kokkulepe on eraldiseisev.
| Olukord | Reegel | Alus |
|---|---|---|
| Vaikimisi hüvitis | vaba aeg, tund tunni vastu | TLS § 44 (6) |
| Rahaline hüvitis (kokkuleppel) | vähemalt 1,5-kordne töötasu | TLS § 44 (7) |
| Kokkulepe alaealisega | tühine | TLS § 44 (2) |
| Kokkulepe ohuteguri tõttu lühendatud tööajaga töötajaga | tühine | TLS § 44 (3) |
| Tööandja ühepoolne nõue | ainult ettenägematul, ettevõttega seotud vajadusel | TLS § 44 (4) |
Ühepoolset ületunnitöö nõuet ei saa kohaldada alaealise, raseda ega rasedus- ja sünnituspuhkusele õigustatud töötaja suhtes (§ 44 lg 5). Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub ületunnitöö alles arvestusperioodi lõpus, kui tegelikult töötatud aeg ületab kokkulepitud kogumahtu (§ 44 lg 1).
Järgmine samm: fikseerige hüvitamisviis — vaba aeg või raha — kirjalikult enne, kui ületunnid kogunevad, mitte pärast.
Kui suur on öötöö ja riigipühal töötamise lisatasu?
Öötöö (kell 22.00–06.00) eest maksate 1,25-kordset töötasu, ja riigipühal tehtud töö eest 2-kordset töötasu, kui pole kokku lepitud, et tasu need juba sisaldab (TLS § 45 lg 1–2).
| Töö liik | Lisatasu | Alus |
|---|---|---|
| Öötöö (22.00–06.00) | 1,25 × töötasu | TLS § 45 (1) |
| Riigipühal töötamine | 2 × töötasu | TLS § 45 (2) |
| Öötöötaja üldine tunnipiirang | keskmiselt max 8 h / 24 h, 7-päevase perioodi kohta | TLS § 50 (1) |
| Ohuteguriga kokkupuutuv öötöötaja | absoluutne max 8 h / 24 h, ei keskmistata | TLS § 50 (2) |
Mõlemad lisatasud saab kokkuleppel asendada lisapuhkeajaga (§ 45 lg 3). Öötöötaja üldist 8-tunnist piiri tohib keskmistada seitsmepäevase perioodi peale. Kuid töötajale, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, on igasugune kokkulepe, mis lubab rohkem kui 8 tundi 24 tunni jooksul, tühine — seda piiri ei saa keskmistada ega kokku leppida kõrgemaks.
Järgmine samm: kui teil on vahetustega töötajaid, märkige ohuteguriga kokkupuutuvad rollid graafikus eraldi — nende puhul ei aita “keskmine” argument, kui üksik vahetus ületab 8 tundi.
Kui pikk peab olema puhkeaeg ja millal on vaheaeg tasustamata?
Igapäevane puhkeaeg on vähemalt 11 tundi järjestikku 24 tunni jooksul, ja iganädalane puhkeaeg 48 tundi tavapärase arvestuse korral, kuid ainult 36 tundi summeeritud tööaja arvestuse korral (TLS § 51 lg 1, § 52 lg 1–2).
| Puhkeaja liik | Miinimum | Alus |
|---|---|---|
| Igapäevane puhkeaeg | 11 h / 24 h | TLS § 51 (1) |
| Iganädalane puhkeaeg, tavapärane arvestus | 48 h / 7 päeva | TLS § 52 (1) |
| Iganädalane puhkeaeg, summeeritud arvestus | 36 h / 7 päeva | TLS § 52 (2) |
| Vaheaeg üle 6-tunnise tööpäeva korral | vähemalt 30 min | TLS § 47 (2) |
| Valveaeg (valveaeg) | vähemalt 1/10 kokkulepitud töötasust | TLS § 48 (1) |
48 ja 36 tundi ei ole sama reegel erineva sõnastusega — need on kaks päriselt erinevat põrandat, ja just see erinevus tekitab palgaarvestuses vigu, kui keegi eeldab summeeritud graafiku juures ekslikult 48 tundi. Vaheaeg üle 6-tunnise tööpäeva korral on üldjuhul tasustamata ja seda ei loeta tööaja hulka. Erandiks on juhud, kui töö laadi tõttu ei ole vaheaega üldse võimalik anda, kuid tööandja lubab töötajal siiski tööajal puhata ja einestada (§ 47 lg 2). Valveaeg — tööandjale kättesaadav olemine väljaspool tööaega kokkuleppe alusel — tuleb tasustada vähemalt kümnendikuga kokkulepitud töötasust ka siis, kui reaalset tööd ei tehta (§ 48 lg 1). Osa, mille jooksul töötaja tegelikult tööd teeb, loetakse aga täies mahus tööajaks (§ 48 lg 3).
Järgmine samm: kontrollige oma vahetusgraafikuid mõlema puhkeaja piiri, mitte ainult tundide summa vastu — graafik võib täita tunninormi ja siiski rikkuda puhkeaja nõuet.
Mis juhtub riigipühade eelsete tööpäevadega?
Tööpäev enne uusaastat, Eesti Vabariigi aastapäeva, võidupüha ja jõululaupäeva on lühem 3 tunni võrra (TLS § 53).
See lühendus kehtib ainult nende nelja päeva eel, mitte iga riigipüha eel, ja seda ei saa välistada isegi summeeritud tööaja arvestuse ega kollektiivlepinguga.
| Riigipüha | Kuupäev |
|---|---|
| Uusaasta | 1. jaanuar |
| Suur reede | liikuv |
| Ülestõusmispühade 1. püha | liikuv |
| Kevadpüha | 1. mai |
| Nelipühade 1. püha | liikuv |
| Võidupüha | 23. juuni |
| Jaanipäev | 24. juuni |
| Taasiseseisvumispäev | 20. august |
| Jõululaupäev | 24. detsember |
| Esimene jõulupüha | 25. detsember |
| Teine jõulupüha | 26. detsember |
(Pühade ja tähtpäevade seadus § 2.) Riigipühasid on 11, mitte 10 — jõululaupäev lisati loetellu alles aastal 2005, ja mõned vanemad kokkuvõtted jätavad selle endiselt maha.
Järgmine samm: märkige need neli lühendatud päeva otse oma töögraafiku mallidesse — käsitsi meelespidamine on koht, kust see nõue kõige lihtsamalt vahele jääb.
Mida saab kollektiivlepinguga muuta ja mida mitte?
Vaikimisi on kõik töötajat kahjustavad kõrvalekalded TLS-ist tühised, kui pole kokku lepitud teisiti — lubatud on ainult allpool loetletud kõrvalekalded (TLS § 2).
| Mida saab kollektiivlepinguga muuta | Alus |
|---|---|
| Arvestusperioodi pikendamine kuni 12 kuuni (nimetatud sektorid) | TLS § 46 (2) |
| Kuni 24-tunnised vahetused ja jaotatud puhkeaeg (Direktiivi tegevusalad) | TLS § 51 (3)–(4), (6) |
| Mida ei saa kollektiivlepinguga muuta | Alus |
|---|---|
| 11-tunnine igapäevane puhkeaja põrand | TLS § 51 (1), § 2 |
| 48/36-tunnine iganädalane puhkeaja põrand | TLS § 52 (1)–(2), § 2 |
| Öötöö (1,25×) ja riigipüha (2×) lisatasu | TLS § 45, § 2 |
| Ületunnitöö rahalise hüvitise 1,5-kordne määr | TLS § 44 (7), § 2 |
| Valveaja minimaalne 1/10 tasu | TLS § 48 (1), § 2 |
Eraldi ja individuaalselt, mitte kollektiivlepinguga, saab öötöö-, vaheaja-, valveaja- ja puhkeaja reeglitest kirjaliku kokkuleppega kõrvale kalduda. Seda tohib teha ainult nn autonoomse otsustajaga — töötajaga, kes korraldab ise oma tööaega ja kelle töötasu on vähemalt riigi keskmine brutokuupalk (TLS § 43²). See on kitsas ja individuaalne erand, mitte kollektiivlepingu üldvõimalus.
Järgmine samm: kui teie kollektiivleping väidab reguleerivat midagi ülemises tabelis, kontrollige konkreetset TLS viidet enne, kui usaldate seda klauslit — vaikimisi on põrand absoluutne.
Kui kaua tuleb tööaja arvestust säilitada ja mida see tähendab?
Tööandja peab pidama tööaja arvestust (TLS § 28 lg 2 p 4); ei vormi ega säilitustähtaega pole seal kirjas — mõlemad tulevad hoopis teisest seadusest.
| Kohustus | Nõue | Alus |
|---|---|---|
| Tööaja arvestuse pidamine | kohustuslik, vorm määramata | TLS § 28 (2).4 |
| Säilitustähtaeg (algdokumendina) | 7 aastat majandusaasta lõpust | Raamatupidamise seadus § 12 |
Kui tööajagraafikut ja -arvestust käsitletakse raamatupidamise algdokumendina — mis palgaarvestuse kontekstis on tavapärane —, tuleb seda raamatupidamise seaduse § 12 järgi säilitada seitse aastat. See tähtaeg algab selle majandusaasta lõpust, mil vastav majandustehing arvestuses kajastati, mitte selle kohaldumise ajast. See on number, mida palgaarvestaja kõige rohkem vajab, ja mitte üks, mida tasub sassi ajada palganõuete kolmeaastase aegumistähtajaga — need on kaks erinevat asja. Dokumendid peavad kogu säilitusperioodi jooksul olema masinloetavad ja arusaadavas vormis.
Järgmine samm: võrrelge oma praegust arhiveerimispoliitikat seitsme aasta, mitte kolme aasta vastu, ja kontrollige, kas teie süsteem tegelikult suudab andmeid nii kaua taastatavana hoida.
Millised on trahvid tööaja nõuete rikkumise eest?
Tööaja nõuete rikkumine on väärtegu, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Need karistused paiknevad TLS §§ 121–127 all, laiema väärteopeatüki §§ 117–129 sees.
| Rikkumine | Füüsiline isik | Juriidiline isik | Alus |
|---|---|---|---|
| Summeeritud tööaja kohaldamine alaealisele üle piiri | kuni 300 trahviühikut | kuni 32 000 € | TLS § 121 |
| § 46 tööajapiiri rikkumine | kuni 300 trahviühikut | kuni 32 000 € | TLS § 122 |
| Eraldi arvestuse pidamata jätmine (§ 46 lg 5) | kuni 300 trahviühikut | kuni 32 000 € | TLS § 123 |
| Öötöö piirangu rikkumine | kuni 300 trahviühikut | kuni 32 000 € | TLS § 125 |
| Igapäevase puhkeaja mittevõimaldamine | kuni 300 trahviühikut | kuni 32 000 € | TLS § 126 |
| Iganädalase puhkeaja mittevõimaldamine | kuni 300 trahviühikut | kuni 32 000 € | TLS § 127 |
Trahviühiku väärtus tõusis 8 eurole alates 01.01.2025 (Karistusseadustik § 47). See tõstab füüsilise isiku ülempiiri tabelis toodust kõrgemale kui vana, mõnes sisemises juhendis endiselt ringlev 1200-eurone number. Juriidilise isiku 32 000-eurone ülempiir on kirjas otse eurosummana ega muutu trahviühiku väärtuse muutudes.
Järgmine samm: kui teil on olnud ammu kirjutatud sisemine juhend, mis viitab 1200-eurosele trahvile, uuendage see number — vana viide alahindab riski poole võrra.
Kuidas Taito.ai tööaja jälgimisel aitab?
Taito.ai on people operations süsteem, mitte palgasüsteem ega juriidiline nõustaja. Ta salvestab tööaja, ületunnid ja valveaja inimese kohta jooksvalt, nii et TLS § 28 nõutud tööaja arvestus on igal ajal otsitav ja säilib nõutud seitse aastat.
Rohkem Eesti tööaja- ja puhkuseregulatsiooni kohta loe Eesti tööõiguse juhendist.
Allikad
Eesti seadustes lisatakse uued sätted vahel olemasoleva paragrahvi juurde ülaindeksina — nii tekivad § 43¹, § 43² ja § 43³. Need on iseseisvad, erineva sisuga sätted, mitte “§ 431” ega trükiviga. Samast vahemikust leidub ka tavalisi, ülaindeksita paragrahve — näiteks § 122, mis käsitleb tööaja piirangute rikkumist. Kõik eelnevad viited on selgelt lahti kirjutatud, nii et numbreid ei pea ise parsima.
Kõik eelnev käsitletu tuleneb töölepingu seadusest (TLS), kui pole märgitud teisiti.
- Töölepingu seadus (TLS) §§ 43, 43², 43³, 44, 45, 46, 47, 48, 50, 51, 52, 53, 28, 2, 121–127
- Raamatupidamise seadus § 12 — algdokumentide säilitamine
- Karistusseadustik § 47 — trahviühiku väärtus
- Pühade ja tähtpäevade seadus § 2 — riigipühade loetelu
- Tööinspektsioon — töö- ja puhkeaeg
Kus täpne sõnastus on oluline, järgige linki ja lugege seadusteksti ennast.
Vastutusest loobumine
Taito.ai ei anna õigus-, maksu- ega raamatupidamisnõu. See artikkel on üldine teave seaduse kohta sellisena, nagu see kehtis ülal näidatud kuupäeval, mitte nõuanne sinu olukorra kohta ega selle asendus. Määrad ja piirmäärad muutuvad. Enne siin esitatu põhjal tegutsemist pea nõu kvalifitseeritud nõustajaga.
