Skip to content

Blogi/Juhendid

Haigushüvitis Eestis: mitu päeva ja kui palju tööandja maksab

Päevad 1.–3. on tasustamata, 4.–8. maksab tööandja 70% keskmisest töötasust, alates 9. päevast maksab Tervisekassa. Tähtajad, hooldusleht ja 2026. aasta hüvitiste lagi ühes juhendis.

Miikka Kataja··
Haigushüvitis Eestis: mitu päeva ja kui palju tööandja maksab

Keegi teatab hommikul, et jääb haigeks. Palgaarvestusel on vaja kolme numbrit: mitu päeva maksab tööandja, mis määraga, ja millal vastutus riigile üle läheb.

Vastus lühidalt: päevad 1.–3. on tasustamata, päevad 4.–8. maksab tööandja 70% määraga, alates 9. päevast maksab Tervisekassa. See jaotus kehtib alates 1. juulist 2023 ja asendas varasema, pandeemia-aegse “päevad 2.–5.” skeemi — kui juhendmaterjal räägib teistsugusest jaotusest, on see vananenud.

Tööandja kohustus maksta päevad 4.–8. tuleneb Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12²-st. Enamik lühikokkuvõtteid otsib seda ekslikult töölepingu seadusest või ravikindlustuse seadusest.

TL;DR

  • Päevad 1.–3.: tasustamata igal osapoolel.
  • Keskmised viis päeva: tööandja maksab 70% töötaja keskmisest töötasust.
  • Alates 9. päevast: Tervisekassa maksab haigushüvitist, samuti 70% määraga, kuid teise valemi järgi.
  • Tööandja teeb oma kanded 7 kalendripäeva jooksul sellest, kui sai teada lehe lõpetamisest.
  • Kui kanded jäävad hilisemaks kui 90 kalendripäeva, ei maksa Tervisekassa hüvitist üldse.
  • Hooldusleht maksab 80% juba esimesest päevast, ilma tööandja osaluseta.

Kes maksab haigushüvitist ja millistel päevadel?

Tööandja maksab viis päeva, riik maksab ülejäänu. Täpne piir jookseb haiguslehe päeva, mitte kalendrinädala järgi.

Päevad Kes maksab Määr Alus
1.–3. Ei keegi 0% TTOS § 12² lõiked 1 ja 3; tööandja kohustus algab alles 4. päevast
4.–8. Tööandja 70% keskmisest töötasust TTOS § 12² lg 1, arvutatuna TLS § 29 lg 8 korra järgi
9. päevast Tervisekassa 70% kalendripäeva keskmisest tulust RaKS § 54 lg 1 p 1 ja § 56 lg 1

Kahe maksja 70% ei ole sama arvutus. Tööandja osa lähtub töötaja eelneva kuue kuu palgast (TLS § 29 lg 8 meetod). Tervisekassa osa lähtub aga eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, jagatuna 365-ga (RaKS § 55). Kaks baasi, kaks tulemust — ära eelda, et need kaks summat on omavahel proportsionaalsed.

“Esimene päev” tähendab siin töövõimetuslehele märgitud vabastuse algust, mitte haigestumise ega arsti juurde mineku kuupäeva. Kui haigusleht avatakse tagantjärele, nihkub kogu edasine arvestus vastavalt.

Tööandja võib maksta ka rohkem. TTOS § 12³ lubab vabatahtlikku lisahüvitist, kuid ainult nii, et tööandja ja Tervisekassa makstud osa kokku ei ületa 100% keskmisest töötasust.

Järgmiseks: kontrolli, kas su palgasüsteem loeb päevi töövõimetuslehe avamiskuupäevast, mitte haigestumise ega teatamise kuupäevast — see on kõige levinum arvestusviga.

Miks jaotus muutus 1. juulil 2023?

Sest ajutine, pandeemia-aegne kord — päevad 2.–5. tööandja, 6. päevast Tervisekassa — lõppes sellel kuupäeval ja praegune kord (1.–3. tasustamata, 4.–8. tööandja) astus asemele.

See vahetus tähendab ühte konkreetset asja: kui su palgasüsteemi loogika, koolitusmaterjal või konsultandi vihje pärineb enne 2023. aasta juulit, arvestab see tõenäoliselt valesid päevi ja valet lähtekohta. Riigiteataja jõustumismärge kinnitab kuupäeva otse (TTOS § 12², “jõust. 01.07.2023”), nii et sul pole vaja seda uskuda ilma allikata.

Järgmiseks: kui su palgareeglid või -mall on koostatud enne 2023. aastat, ava see fail ja kontrolli, kas päevade loendus vastab praegusele 4.–8. jaotusele.

Kuidas erineb hooldusleht tavalisest haiguslehest?

Hooldusleht ei jaga makset kolmeks nagu tavaline haigusleht — Tervisekassa maksab kogu summa esimesest päevast peale, ilma tööandja osaluseta.

Sertifikaadi liik Kes maksab, alates millisest päevast Määr Kestuse piir
Tavaline haigusleht Tööandja 4.–8., Tervisekassa 9.-st 70% Kuni 182 päeva (240 tuberkuloosi korral)
Hooldusleht (hooldusleht) Tervisekassa, 1. päevast 80% Kuni 60 päeva lapse/puudega isiku hooldamisel; kuni 10 päeva; kuni 7 päeva peale-liikme puhul, olenevalt juhtumist
Tööõnnetus / kutsehaigus Tervisekassa, 2. päevast 100% RaKS § 54 lg 1 p 6
Karantiin Tervisekassa, 9. päevast 70% Kuni 7 kalendripäeva
Sobimatu töö keeldumine, kuriteo tõkestamine, elupäästmine Tervisekassa, 2. päevast 70% / 100% RaKS § 56
Elundi- või vereloome tüvirakkude doonorlus Tervisekassa, 1. päevast 100% RaKS § 56 lg 1⁴

Tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul on veel üks konkreetne finantsrisk. Kui Tervisekassa maksab 100%, aga juhtum osutub hiljem tavaliseks haiguseks, mille määr on ainult 70%, võib Tervisekassa vahe tööandjalt tagasi nõuda (RaKS § 62 lg 5).

Järgmiseks: kui palgasüsteem käsitleb hooldus- või tööõnnetuslehte samamoodi kui tavalist haiguslehte, paranda see enne järgmist juhtumit — kolm sertifikaadiliiki, kolm eri arvestust.

Millised tähtajad kehtivad töövõimetuslehele?

Töövõimetuslehe avab ja sulgeb töötajat ravinud tervishoiutöötaja elektrooniliselt ning see jõuab otse Tervisekassa andmekokku. Tööandja ei pea dokumenti ise vastu võtma.

Tööandja peab tegema oma kanded (töökohal olemise andmed) 7 kalendripäeva jooksul sellest, kui ta sai teada lehe lõpetamisest. Karmim, absoluutne tähtaeg on 90 kalendripäeva: kui tööandja kanded jäävad hilisemaks, ei maksa Tervisekassa hüvitist üldse, ükskõik mis põhjusel viivitus tekkis (TTOS § 12² lg 4). Oma osa (päevad 4.–8.) peab tööandja maksma palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul, olenevalt sellest, kumb periood kohaldub (TTOS § 12² lg 5). Tervisekassa maksab omakorda oma osa 30 kalendripäeva jooksul pärast tööandja korrektseid kandeid, koos viivisega hilinemise korral.

Järgmiseks: sea palgaarvestusse meeldetuletus 7. päevaks pärast lehe lõppemise teadet — 90-päevane tähtaeg jookseb sellest samast kuupäevast ja seda ületada on kallis.

Kas 2026. aasta hüvitiste lagi mõjutab tööandja makstavat osa?

Ei. Lagi puudutab ainult Tervisekassa poolt makstavat osa, mitte tööandja makstavaid päevi 4.–8.

Alates 2026. aastast kehtib Tervisekassa makstavale haigus- ja hooldushüvitisele ülempiir, mis arvutatakse kahekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulu järgi, jagatuna 30-ga (RaKS § 55²). Valitsus on eraldi kinnitanud, et see lagi ei kohaldu tööandja makstavale osale ehk päevadele 4.–8. Tööandja maksab jätkuvalt 70% töötaja tegelikust keskmisest töötasust, ilma ülemmäärata. Ka tööõnnetuse ja kutsehaiguse 100% määr jääb laealuseks samamoodi kui tavaline haigus, mis on erand paljude eeldusest, et raskemad juhtumid on laest vabastatud.

Täpset 2026. aasta päevamäära eurodes ei ole selles juhendis mõistlik avaldada — valemi kinnitab statuut, kuid konkreetset eurosummat ei õnnestunud kinnitada otse ministeeriumi ega Tervisekassa ametlikult lehelt. Kasuta oma arvestuses statuudi valemit, mitte kolmandate osapoolte kalkulaatoreid.

Järgmiseks: kui palgatarkvara arvutab automaatselt Tervisekassa hüvitist, kontrolli, et see rakendab lage ainult 9. päevast alates, mitte tööandja makstavatele päevadele 4.–8.

Kuidas maksustatakse tööandja makstavat haigushüvitist?

Tööandja makstavat haigushüvitist (päevad 4.–8.) maksustatakse ainult tulumaksuga — ei sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakset.

Maksuvabastuse alus on otse Sotsiaalmaksuseaduse § 3 lg 3, mis viitab konkreetselt TTOS §-dele 12² ja 12³ ehk nii kohustuslikule kui vabatahtlikule tööandja hüvitisele. Maksu- ja Tolliameti oma näide kinnitab sama. Tööandja haigushüvitist maksustatakse ainult tulumaksuga kuni 100% töötaja keskmisest töötasust. See deklareeritakse TSD lisal 1 väljamakseliigiga 24. See on eraldi kood tavapalgast, mille kood on 10. Sama kord kehtib ka vabatahtlikule lisahüvitisele. Maksuvaba tulu arvestatakse ainult siis, kui see pole juba tavapalga pealt ammendunud.

Järgmiseks: kontrolli, et su palgasüsteem märgib haigushüvitise TSD lisal 1 väljamakseliigiga 24, mitte tavapalga koodiga — vale kood toob kaasa liigse sotsiaalmaksu.

Kui kaua kestab riigi makstav haigushüvitis?

Tervisekassa maksab hüvitist kuni 182 järjestikust kalendripäeva tavalise haiguse korral, tuberkuloosi puhul kuni 240 päeva.

Pikaajalise haiguslehe ajal, alates umbes 61. päevast, võib tööandja pakkuda töötajale kohandatud või kergemat tööd, kui ta on endiselt ametlikult haiguslehel (TTOS § 12⁴). Samal ajal muutuvad kättesaadavaks ka Töötukassa tugiteenused. Kui haiguslehe päevade ülemmäär saab täis, lõpeb Tervisekassa haigushüvitise maksmine — edasine sõltub sellest, kas töötaja töövõimet hinnatakse töövõimetoetuse süsteemis, mida reguleerib eraldi töövõimetoetuse seadus. Selles küsimuses tasub töötaja suunata Töötukassa poole, mitte kirjeldada talle üleminekut ise.

Järgmiseks: kui sul on töötaja, kelle haigusleht läheneb 150. päevale, võta ühendust Töötukassaga juba enne piirmäära, mitte pärast seda.

Kas haiguslehel olevat töötajat tohib koondada?

Lühiajalise haiguse või hoolduslehel oleku pärast — ei, need on seaduses selgelt kaitstud põhjused, mille alusel korralist ülesütlemist teha ei tohi.

Pikaajaline töövõime langus terviseseisundi tõttu on eraldi, kitsam alus. See eeldatakse alles siis, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita neljakuulise perioodi jooksul, ja isegi siis peab tööandja enne proovima pakkuda töötajale muud sobivat tööd. Aeg, mil töötaja töötab kohandatud tingimustel haiguslehe alusel, ei arvestu selle nelja kuu sisse. Lisaks ei tohi tööandja lubada töötajal haiguslehe kehtivuse ajal tööülesandeid täita, ka mitte “lihtsalt e-kirjadele vastamine”. See võtab töötajalt hüvitisõiguse rikkumise päevast alates, samas kui tööandja maksekohustus jääb muutumatuks (RaKS § 61).

Järgmiseks: kui kaalud kellegi koondamist, kes on olnud korduvalt haiguslehel, eralda selgelt lühiajaline haigus (kaitstud) pikaajalisest töövõime langusest (eraldi menetlus) enne otsuse tegemist. Vaata ka ülesütlemise juhendit.

Kuidas Taito.ai aitab haigushüvitiste haldamisel?

Taito.ai on people operations süsteem, mis hoiab haiguslehe algus- ja lõppkuupäevad ning rakenduva keskmise töötasu ühes kohas, nii et 7-, 30- ja 90-päevased tähtajad ei sõltu kellegi mälust ega eraldi tabelist.

Loe rohkem Eesti töösuhte reeglitest Eesti compliance-juhendist.

Allikad

Märkus viitevormingu kohta: ülaindeksiga number paragrahvi tähistuses (nagu § 12²) märgib hiljem seadusesse lisatud sätet — see erineb tavalisest, samas vahemikus olevast numbrist. Näiteks töölepingu seaduse § 122 on hoopis teine, eraldiseisev säte kui töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12².

Vastutusest loobumine

Taito.ai ei anna õigus-, maksu- ega raamatupidamisnõu. See artikkel on üldine teave seaduse kohta sellisena, nagu see kehtis ülal näidatud kuupäeval, mitte nõuanne sinu olukorra kohta ega selle asendus. Määrad ja piirmäärad muutuvad. Enne siin esitatu põhjal tegutsemist pea nõu kvalifitseeritud nõustajaga.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu päeva peab tööandja haigushüvitist maksma ja millise määraga?
Viis kalendripäeva: haiguslehe 4. kuni 8. päev. Määr on 70% töötaja keskmisest töötasust, arvutatuna töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korra järgi ehk üldjuhul eelneva kuue kuu palga põhjal päeva kohta. Päevad 1.–3. jäävad tasustamata igal osapoolel — see pole viga, vaid statuudi enda lahendus, mitte palgaarvestuse aukoht. Alates 9. päevast maksab haigushüvitist Tervisekassa, samuti 70% määraga, kuid hoopis teise valemi järgi: eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu põhjal, jagatuna 365-ga. See erinevus tähendab, et tööandja makstav ja Tervisekassa makstav summa arvutatakse eri baasilt ega pruugi olla omavahel proportsionaalsed, isegi kui protsent näib sama. Alus on Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² lõige 1. Jaotus kehtib alates 1. juulist 2023 — vanem, kolme kuni viie päeva pikkune pandeemia-aegne skeem lõppes samal kuupäeval ja levib siiski endiselt osas vananenud juhendmaterjalides ekslikult edasi, mistõttu tasub see aeg-ajalt üle kontrollida.
Mis loetakse haiguslehel "esimeseks päevaks"?
Esimene päev on see, mille tervishoiutöötaja märgib töövõimetuslehele töökohustustest vabastuse alguseks — mitte päev, mil sümptomid tekkisid, ega päev, mil töötaja arsti juurde jõudis. Kogu edasine loendus (päevad 1.–3., 4.–8., 9. ja edasi) lähtub sellest ühest märkest, mis jõuab elektrooniliselt otse Tervisekassa andmekokku niipea kui leht avatakse või lõpetatakse. Praktikas tähendab see, et palgaarvestus ei tohi lugeda päevi haigestumise kuupäevast, teatamise kuupäevast ega esimesest tööpäevast pärast puudumist — ainult töövõimetuslehe enda algusmärkest, mis on ainus juriidiliselt siduv lähtepunkt. Kui haigusleht avatakse mitu päeva pärast tegelikku haigestumist, nihkub kogu maksegraafik — nii tööandja makstavad päevad 4.–8. kui ka Tervisekassa 9. päev — vastavalt edasi ja mitte tagasiulatuvalt haigestumise kuupäevani. See on üks kohti, kus käsitsi arvutatud palgad kõige sagedamini eksivad, sest kalendris tundub loomulik lugeda haigestumise päevast, mitte dokumendi enda ametlikust kuupäevast, ning viga kordub iga järgmise juhtumiga, kui protsess pole selgelt kirja pandud. Sama loogika kehtib ka hooldus- ja tööõnnetuslehe puhul: iga sertifikaadiliik loeb oma päevi omaenda avamismärkest, mitte ühest ühisest kalendrist.
Kuidas erineb hooldusleht tavalisest haiguslehest?
Hooldusleht ei jaga makset kolmeks nagu tavaline haigusleht — Tervisekassa maksab hooldushüvitist juba esimesest päevast, ilma tööandja maksekohustuseta ja ilma kolmepäevase tasustamata perioodita. Määr on 80% keskmisest tulust, kõrgem kui tavalise haiguse 70%. Kestus on piiratud: kuni 60 kalendripäeva alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku hooldamisel, kuni 10 päeva alla 3-aastase lapse hooldamisel kui hooldaja ise haigestub, ja kuni 7 päeva pereliikme koduse põetamise korral. Tööõnnetuse või kutsehaiguse korral on määr veelgi kõrgem — 100% — ja õigus tekib teisest päevast, mitte esimesest ega neljandast, mis tähendab, et see ei käitu nagu tavaline haigusleht ega nagu hooldusleht. Kolm eri sertifikaadiliiki, kolm eri jaotust: ära eelda, et hooldus- või tööõnnetusjuhtum käitub nagu tavaline haigusleht, sest palgaarvestus läheb valeks just selle vale eelduse tõttu ja viga kordub iga sarnase juhtumiga. Lisaks võib Tervisekassa tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral nõuda vahe tööandjalt tagasi, kui juhtum osutub hiljem tavaliseks haiguseks, mille määr on ainult 70%, mitte 100% — reaalne finantsrisk, mida tasub palgaeelarves eraldi arvestada.
Millised tähtajad kehtivad töövõimetuslehele ja selle maksmisele?
Tervishoiutöötaja avab ja sulgeb töövõimetuslehe elektrooniliselt otse Tervisekassa andmekokku, nii et tööandja ei pea dokumenti ise vastu võtma ega edastama. Tööandja peab aga tegema lehele oma kanded 7 kalendripäeva jooksul sellest, kui ta sai teada lehe lõpetamisest — see tähtaeg algab teadasaamisest, mitte lehe enda lõppkuupäevast. Karmim tähtaeg on 90 kalendripäeva sellest kuupäevast — kui tööandja kanded jäävad hilisemaks, ei maksa Tervisekassa hüvitist üldse, olenemata sellest, mis viivituse põhjustas. Oma osa (päevad 4.–8.) peab tööandja välja maksma palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul, olenevalt palgatsüklist. Tervisekassa omakorda maksab oma osa 30 kalendripäeva jooksul pärast tööandja korrektsete kannete tegemist ning maksab hilinemise korral viivist. Kolm erinevat tähtaega, kolm erinevat tagajärge — 90 päeva on ainuke, mis kustutab töötaja õiguse hüvitisele täielikult ja jäädavalt. Kõige turvalisem tava on siduda 7-päevane kande-tähtaeg otse palgatsükli enda sisemise meeldetuletusega, sest 90 päeva möödub kiiremini kui tundub, eriti kui vahepeal on veel mitu teist haiguslehte menetleda.
Kas 2026. aasta hüvitiste lagi puudutab tööandja makstavat osa (päevad 4.–8.)?
Ei. 2026. aastal jõustunud lagi kehtib ainult Tervisekassa makstavale haigus- ja hooldushüvitisele, arvutatuna kahekordse üle-eelmise aasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud kuutulu järgi, jagatuna 30-ga. Valitsus on eraldi teatega selgelt kinnitanud, et lagi ei kohaldu tööandja makstavale osale ehk haiguslehe 4. kuni 8. päevale. Tööandja maksab jätkuvalt 70% töötaja tegelikust keskmisest töötasust, ilma ülempiirita, olenemata sellest, kui suur see summa on. Erand puudutab ka tööõnnetuse ja kutsehaiguse 100% määra, mis jääb laealuseks samamoodi nagu tavaline haigus, kuigi see ei mõjuta kummalgi juhul tööandja makstavat osa. Täpset päevamäära eurodes ei ole ministeeriumi ega Tervisekassa lehelt otse ja ühemõtteliselt kinnitatud, seega ära kasuta seda arvestuses enne, kui oled ise leidnud ametliku allika. Tööandja osa arvutatakse endiselt otse töötaja keskmisest töötasust, mitte kolmandate kalkulaatorite pakutud numbrist. Kui palgatarkvara arvutab automaatselt ka Tervisekassa poolt makstava osa, tasub selle valem ise üle kontrollida, sest vale lae rakendamine tööandja makstavatele päevadele 4.–8. maksaks töötajale liiga vähe.
Kas haiguslehel olevat töötajat tohib koondada?
Lühiajalise haiguse või hoolduslehel oleku tõttu — ei. Seadus loeb neid kaitstud põhjusteks, mille alusel korralist ülesütlemist ei tohi teha, sõltumata sellest, kui sageli töötaja haiguslehel käib. Pikaajaline töövõime langus tervise tõttu on eraldi ja kitsam alus: see eeldatakse alles siis, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita neljakuulise perioodi jooksul, ja isegi siis peab tööandja enne pakkuma töötajale teist sobivat tööd. Aeg, mil töötaja töötab kohandatud tingimustel haiguslehe alusel, ei lähe selle neljakuulise perioodi sisse ega lühenda seda. Lisaks ei tohi tööandja lubada töötajal haiguslehe kehtivuse ajal tööülesandeid täita — isegi "lihtsalt e-kirjadele vastamine" — sest see võtab töötajalt hüvitisõiguse rikkumise päevast alates ja jätab tööandja maksekohustuse muutmata. Koondamine muul, tervisega mitteseotud põhjusel (näiteks koosseisu vähendamine) on omakorda eraldi küsimus ega muutu haiguslehe olemasolust. Kõige turvalisem tava on dokumenteerida põhjus ja kuupäevad selgelt enne ülesütlemisavalduse koostamist, sest just neid kahte asja kontrollib töövaidluskomisjon esimesena, kui töötaja otsuse vaidlustab.

Loe ka

Tööaeg ja ületunnitöö: tööandja juhend

Tööaeg ja ületunnitöö: tööandja juhend

40 tundi nädalas, 8 tundi päevas — ja üks 2026. aasta alguses jõustunud uus kokkuleppevorm, mida enamik juhendeid veel ei kata. Tööaeg, ületunnitöö, puhkeaeg ja tööajaarvestuse säilitamine ühes kohas.

Juhend ·

Tööaeg ja ületunnitöö: tööandja juhend